Viisin 19.veebruaril 2025 Tallinnas läbi AI koolituse Harjumaa tööstusettevõtetele. Koolitusel keskendusin sellele, kuidas tehisintellekt (AI) muudab ärikeskkonda ja millised võimalused ning väljakutsed sellega kaasnevad. Rääkisin nii AI rakendamisest tootmises ja tarneahelates kui ka selle mõjust tööjõule ja otsustusprotsessidele.
Alustasin arutelu sellest, kuidas AI ei ole enam pelgalt eksperimentaalne tehnoloogia, vaid reaalne tööriist, mis aitab ettevõtetel saavutada suuremat efektiivsust ja konkurentsieelist. Paljud juhid olid tuttavad AI üldiste põhimõtetega, kuid vähesed olid näinud selle praktilist mõju oma valdkonnas. Selgitasin, et tänapäeval võimaldavad masinõppe mudelid teha ennustusi, optimeerida tootmisprotsesse ja automatiseerida mitmeid ülesandeid, mis varem nõudsid märkimisväärset inimtööjõudu.
Üks oluline teema oli tarneahelate juhtimine AI abil. Rääkisin, kuidas nutikad algoritmid suudavad analüüsida tohutul hulgal andmeid ja teha kiireid otsuseid varude haldamiseks ning logistika planeerimiseks. Näiteks võimaldab ennustav analüütika paremini prognoosida nõudlust, vähendada ladustamiskulusid ja vältida tarneahelas tekkivaid viivitusi. Üks osalejatest jagas oma kogemust sellest, kuidas nende ettevõte oli rakendanud AI-põhise süsteemi varude haldamiseks ning saavutanud tänu sellele märkimisväärse kulude kokkuhoiu.
Samuti arutasime, kuidas AI mõjutab tööjõudu ja juhtimist. Üks populaarsemaid teemasid, mida juhid tõstatasid, oli see, kas AI võib asendada inimtööjõudu. Selgitasin, et kuigi AI automatiseerib teatud tööülesandeid, loob see samal ajal ka uusi rolle, mis nõuavad oskusi andmeanalüüsis, algoritmide mõistmises ja süsteemide haldamises.
Arutasime, kuidas AI kasutuselevõtt peaks toimuma strateegiliselt ja järk-järgult. Kiirelt rakendatud lahendused, mis ei ole korralikult integreeritud ettevõtte ärimudelisse, võivad tuua rohkem kahju kui kasu. Soovitasin ettevõtete juhtidel alustada väikestest projektidest, mis võimaldavad katsetada AI võimekust ja hinnata selle mõju enne ulatuslikuma kasutuselevõtu otsustamist.
AI määrus
Ettevõtjad avaldasid üheselt pahameelt ELi AI määruse osas, mis paljude AI meetodite rakendamist teeb raskemas või välistab. Ettevõtjad väljendasid pahameelt peamiselt seetõttu, et ELi AI-määrus seab ranged piirangud teatud AI meetodite kasutamisele, mis võib pärssida innovatsiooni ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Peamised murekohad, mida nad tõid välja, olid järgmised:
Praktiline rakendamine on keeruline – Kuigi määruse eesmärk on suurendada AI läbipaistvust ja ohutust, võib selle rakendamine praktikas olla ebamõistlikult kulukas ja aeglane. Paljud ettevõtted on mures, et peavad kulutama märkimisväärseid summasid juriidilisele nõustamisele ja tehnilistele audititele, et tagada vastavus.
Liigne regulatiivne koormus – AI arendamine ja kasutuselevõtt muutub keerukamaks, kuna ELi määrus nõuab põhjalikku riskihindamist, dokumentatsiooni ja vastavuskontrolle. Paljud väiksemad ettevõtted ei oma ressursse, et täita kõiki nõudeid.
Piirangud teatud AI meetoditele – Suur osa määrusest keskendub nn kõrge riskiga AI süsteemidele, kuid määruse alusel võivad ka paljud igapäevased ärilised AI kasutusviisid sattuda piirangute alla. Näiteks võib keeruliseks muutuda masinõppe mudelite kasutamine töötajate hindamisel.
Euroopa innovatsiooni mahajäämus – Kui EL seab rangemad piirangud kui teised piirkonnad, näiteks USA või Aasia turud, võib see tähendada, et Euroopa ettevõtted kaotavad konkurentsieelise. Paljud ettevõtted võivad viia AI arendustegevuse EL-ist välja, et vältida regulatiivseid takistusi.
Ebaselgus ja bürokraatia – Määrus on kohati liiga üldsõnaline, mistõttu on keeruline ette näha, millised AI kasutusviisid on lubatud ja millised mitte. Muretseti, kuidas hakkab ametnik tõlgendaba määruse sätteid. See võib põhjustada liigset bürokraatiat ning takistada uute tehnoloogiate kiiret turule toomist.