8""""8
8 8 eeeee eeeee e eeee e e eeeee e eeeee
8eeee8 8 8 8 88 8 8 8 8 8 8 8 8
88 8eee8e 8 8 8e 8eee 8eee8e 8e 8e 8e 8
88 88 8 8 8 e 88 88 88 8 88 88 88 8
88 88 8 8eee8 8ee88 88ee 88 8 88 88 88ee8
Käesolev leht annab ülevaate viimastest töödest ning projektidest.
MiLDA – Military Leader Developer Assistant
MiLDA on suurel keelemudelil (LLM) põhinev virtuaalne assistent (VA), mis on mõeldud militaarjuhtimise probleemide lahendamiseks, peamiselt alluvate juhtimisel. MiLDA eesmärk on 1) analüüsida juhtidele väljakutseid pakkuvaid juhtumeid, 2) aidata neil olukorda mitmest küljest mõista, 3) pakkuda välja lahendusi, mis on kooskõlas vastavate sõjaliste suunistega ja 4) pakkuda üldist refleksiooni. juhtidele nende juhtimisoskuste arendamisel.
Oskused
MiLDA võimekuste hulka kuuluvad 1) Kontekstuaalne arusaam 2) Andmete analüüsimine, 3) Otsuste toetamine, 4) Interaktiivne dialoog ja juhendamine ning 5) Eetilised ja rivimäärustikule vastavad soovitused.
Sihtkasutajad
- 1. Seersandid ja muud allohvitserid (NCO), sealhulgas
- 2. Rühmaülemad ja teised nooremohvitserid.
Juhtumi lahendamise meetod
MiLDA on loodud olema sõjaväejuhtide osav probleemide lahendamise kaaslane, mis on varustatud võimetega keerulistes juhtumites navigeerimiseks ja tõhusate otsustusprotsesside hõlbustamiseks.
- Juhtumi hindamine
Juhtimisjuhtumi või stsenaariumi saamisel lahkab MiLDA esitatud teavet ja hindab seda. See mõistab kontekstis sisalduvaid nüansse, muutujaid ja võimalikke väljakutseid, tagades olukorra tervikliku mõistmise. - Põhiprobleemide tuvastamine
MiLDA seab juhtumis prioriteediks kriitilised probleemid. See määrab kindlaks põhiprobleemid, tunneb ära mustrid ja toob esile tegurid, mis nõuavad kohest tähelepanu või järelevalvet. - Militaarpõhimõtete ja reeglite rakendamine
Kasutades oma ulatuslikku teadmistebaasi, viib MiLDA oma analüüsi vastavusse väljakujunenud sõjaliste põhimõtete, protokollide ja juhistega. See tagab, et pakutud lahendused ja arusaamad jäävad kooskõlas sõjaväelise juhtimise eetose ja parimate tavadega.
Loe lisa ja proovi demonstraatorit http://koppel.ee/milda/
Esitatud posterettekandena konverentsil “ESTMIL – Military Technologies: Challenges for Small States”, on 24-25 January 2024 in Tallinn.
.... .... .... ....
|| || || ||
/"""l|\ /"""l|\ /"""l|\ /"""l|\
/_______\ /_______\ /_______\ /_______\
| .-. |------| .-. |------| .-. |------| .-. |------
__|L|__| .--. |__|L|__| .--. |__|L|__| .--. |__|L|__| .--.
_\ \\p__`o-o'__\ \\p__`o-o'__\ \\p__`o-o'__\ \\p__`o-o'_
------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------
Võrdse kohtlemise virtuaalvolinik
Võrdse kohtlemise virtuaalvolinik on suurel keelemudelil põhinev virtuaalassistent, millele on omistatud ‘võrdse kohtlemise voliniku’ roll. Viimane on Eestis seadusega ettenähtud ametikoht, mille büroo tegutseb võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise juhtumite menetlejana. Virtuaalvoliniku ülesanne on anda hinnang kaasustele jäädes võimalikult täpselt sedusega volinikule antud volituste piiresse ning tõlgendades olukordi seaduse raames.
Oskused
Virtuaalvoliniku võimekuste hulka kuuluvad 1) Kontekstuaalne arusaam kompleksest sotsiaalsest situatsioonist 2) Kaasuses esinevate isikute tuvastamine ja diskrimineerija(te) ja diskrimineeritava(te) identifitseerimine, 3) Kaasuses esineva(te) diskrimineerimisakti(de) tuvastamine, diskrimineerimistüübi määramine, selle raskusastme hindamine seadusandluses jm relevatsetes ELi juhendites toodud reeglite alusel, 4) Interaktiivne dialoog. sh diskrimineeritava või kaasuse menetleja juhendamine ning 5) Eetilised ja seadusandlusele vastavad soovitused.
Sihtkasutajad
- 1. Diskrimineerimise all kannatavad isikud, sh nii eraisikud kui ametiisikud.
- 2. Diskrimineerimise all kannatavate isikute tööandjad.
- 3. Diskrimineerimiskaasust menetlevad isikud.
Alusdokumendid
Virtuaalvolinik on konfigureeritud lähtuma peamsielt jägnevatest õigusaktidest. Need õigusaktid on alusdokumentideks, mille baasil VA vastab 1. seti küsimustele, mis puudutavad juhtumit Eesti seadusandluse aspektist.
- Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus, Vastu võetud 10.06.2010 nr 71, https://www.riigiteataja.ee/akt/133276593
- Soolise võrdõiguslikkuse seadus (lühend – SoVS), Vastu võetud 07.04.2004
RT I 2004, 27, 181 , https://www.riigiteataja.ee/akt/738642?leiaKehtiv - Võrdse kohtlemise seadus (lühend – VõrdKS), Vastu võetud 11.12.2008
RT I 2008, 56, 315 , https://www.riigiteataja.ee/akt/13096445?leiaKehtiv
Lisaks eeltoodule arvestab virtuaalvolinik järgmisi dokumente. 2. setis kaasame ELi õigusruumis sätestatud diskrimineerimise kategooriad, tüübid ning definitsioonid.
- Euroopa Liidu põhiõiguste harta
- Rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv (direktiiv 2000/43/EÜ);
- Tööhõive raamdirektiiv (direktiiv 2000/78/EÜ), mis käsitleb diskrimineerimist töökohal usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel
- Soolise võrdõiguslikkusega seotud kaupade ja teenuste direktiiv (direktiiv 2004/113/EÜ) meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega
- Uuesti sõnastatud soolise võrdõiguslikkuse direktiiv (direktiiv 2006/54/EÜ) meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (direktiiv (EL) 2019/1158), milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL
- Horisontaaldirektiivi ettepanek – ettepanek: direktiiv, millega võideldakse väljaspool töökohta toimuva diskrimineerimise vastu vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse või veendumuste alusel
- Tasustamise läbipaistvuse ettepanek – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja jõustamismehhanismide kaudu
Juhtumi lahendamise meetod
Virtuaalvolinik järgib järgmisi samme kaasustele arvamuse andmisel.
- Dokumentide vormistamine
Kaasus vormistatakse transkriptsioonina, juhul kui juhtumist on helisalvestis. Viimase puudumisel on algdokumendiks asjaosaliste seletuskirjad, milles sisaldub detailne sündmuste käik, asjaoliste tegevused ning ütlused. - Stsenaariumist arusaamine
Stsenaariumi puhul on sisendandmete parameetriteks: asukoht; isikud; stsenaariumi kirjeldus; transkriptsioon (kui kättesaadav). - Diskrimineerija(te) ja diskrimineeritava(te) tuvastamine
Juhtumi saamisel lahkab virtuaalvolinik esitatud teavet ja hindab seda 1.setis Eesti seadusandluse aspektist. Võttes arvesse sisendparameetreid ja kontekstis sisalduvaid nüansse, määrab VA igaühe puhul skaalal 0…1 kas isik kogeb diskrimineerimist ning kommenteerib temale osaks saanud situatsiooni. Samamoodi määrab VA igaühe suhtes skaalal 0…1, kas isik diskrimineerib teisi ning kommenteerib mil moel ta seda teeb. - Diskrimineerimise kategooria tuvastamine
– Otsene diskrimineerimine
– Kaudne diskrimineerimine
– Mitmekordne ja läbipõimunud diskrimineerimine
– Ahistamine ja diskrimineerimisele õhutamine
– Erimeetmed, mida tööandja ei ole võimaldanud
– Vihakuritegu / vihakõne - Diskrimineerimise eest kaitstud alade (protected grounds) suhtes rikkumise tuvastamine
– Sugu
– Transsooline identiteet või väljendus
– Rahvus
– Religioon või muud veendumused
– Puue
– Seksuaalne orientatsioon
– Vanus - Rikkumiste tuvastamine Eesti seadusandluse lõikes
Virtuaalvolinik loetleb Eesti seaduste suhtes rikkumised, mis esitatud kaasuses esinevad. Tulemused esitatakse Eesti seadusandluse sõnastuses. - Meetmete määramine Eesti seadusandlusest tulenevalt
Juhul kui eelnevalt tuvastas VA rikkumised, siis järgmise sammuna esitatakse seadusega ettenähtud meetmed, mis peavad igale rikkumisele järgnema. Tulemused esitatakse vastava seaduse paragrahvidele viidates. - Täiendavate soovituste andmine
Lisaks seadusandluses ettenähtud meetmetele esitav virtuaalvolinik soovitused, mida näiteks tööandja võib ellu viia edasiste diskrimineerimiste vältimiseks.
Esitatud ettekandena Diskrimineerimise infopäeval Tallinna tehnikaülikoolis 27.11.2023
_ ,'| _ |`, _ ,'| _ |`, _
(:\ /// /:) \\\ (:\ /// /:) \\\ (:\
\:\ )// /:/ \\( \:\ )// /:/ \\( \:\
==\:(======/:(=====):/=====):\====\:(======/:(=====):/=====):\====\:(===
)\\ /:/ //( \:\ )\\ /:/ //( \:\ )\\
\\\ (:/ /// \:) \\\ (:/ /// \:) \\\
`.| " |.' " `.| " |.' " `.|
IRA – Internal Representation Assistant
See assistent kutsub esile LLM-i kasutaja sisemise esituse (internal representation). Tegemist on käimasoleva uuringuga, mis katsetab virtuaalse assistendi arhitektuuriga, mille eesmärk on tuua esile varjatud teadmisi, millele LLM kasutaja kohta juurde pääseb.
Taust
Kui kasutatakse LLM-põhiseid vestlusroboteid nagu ChatGPT, näivad need sageli teadvat kasutaja kohta infot, mida neile selgesõnaliselt ei ole antud. Näiteks võib LLM mõista kasutaja demograafilisi, poliitilisi, religioosseid ja muid vaateid – LLM-i sees moodustatakse kasutaja sisemine esitus. Seni pole hästi aru saadud, kuidas LLM kasutaja kohta sellise esituse loob ja mis on nende andmete allikas. Teatavasti LLM-id kannatavad hallutsinatsioonide all, kus nad mõnikord väljastavad teksti, mida kasutaja ei oodanud. Seda võib nimetada ka valesti joondamise probleemiks (alignment problem) – süsteem ei tööta nii, nagu ette nähtud. Kuid hallutsinatsioonid võivad olla ka LLM-ide mõne muu ettenägematu omaduse näitajad.
Eesmärgid
Käesoleva uurimistöö eesmärk on iseloomustada LLM-i sisemist esitusmehhanismi, kui LLM-is moodustatakse kasutaja esindus. Selle töö tulemused võimaldaksid potentsiaalselt ehitada tulevasi LLM-põhiseid dialoogisüsteeme, millel on kõrge arusaam selle kasutajast.
Meetod
See uuring testib süsteemi, kus kasutaja suhtleb LLM-iga spetsiaalse dialoogiliidese kaudu. Enne sisendi saatmist LLM-ile kasutatakse mitmeastmelist kodeerijat. Kodeerija funktsioon on sisendteabe korrigeerimine, et kasutaja esinduse moodustumist LLM-is saaks tuvastada ja võrrelda tegeliku sisendteabega.
Süsteemi testimisel kasutatakse A/B testimise lähenemisviisi, nii et mõnel juhul saab kasutaja vestelda tegeliku süsteemiga ja teistel juhuslikel juhtudel dummy-süsteemiga. A/B testimine toimub pimedates tingimustes, nii et kasutaja ei tea, millal ta dummyt kasutab. Uuringu eesmärk on koguda piisavalt katseandmeid, et teha kindlaks, kas tegelik süsteem annab statistiliselt oluliselt (p> 0,05) asjakohasemat ja täpsemat teavet.
Demomudel avalikult kättesaadav pole, kuid ühendust võib võtta kui on soovi assistenti proovida ja uuringusse panustada.