T\ō͡≡o˞̶

Organisatsioonile/ ettevõttele

Allolevalt on esitatud AI-põhise äriprotsessi realiseerimise täielik töövoog (pipeline). Kirjeldatud töövoog on kohandatav nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele.


AI-põhise äriprotsessi realiseerimine
|
+-- 1. Protsessi modelleerimine
|
+-- 2. Protsessi analüüs
|   |
|   +-- 2a. Tehnilise teostatavuse uuring
|   +-- 2b. Toimivuse teostatavusuuring
|   +-- 2c. Majanduslik teostatavusuuring
|   +-- 2d. Õiguslik teostatavusuuring
|
+-- 3. Protsessi disain
|   |
|   +-- 3a. Protsessi täiustamine
|   +-- 3b. Tehnoloogia arendustöö
|   +-- 3c. Tehnoloogia konfigureerimine 
|
+-- 4. Protsesside juurutamine
|   |
|   +-- 4a. Piloteerimine
|   +-- 4b. Personali koolitamine
|   +-- 4c. Muutuste juhtimine
|
+-- 5. Protsessi mõõtmine
    |
    +-- 5a. Efektiivsusuuring

Joonis 1. AI-põhise äriprotsessi realiseerimine, töövoog (Koppel 2024)

PIPELINE

  1. Protsesside modelleerimine (process modelling) on ettevõtte töövoogude ja protsesside kaardistamine, et mõista nende toimimist ja suhteid. Modellimine aitab visualiseerida protsesse, identifitseerida kitsaskohti.
  2. Protsesside analüüs (process analysis) on eksisteerivate protsesside hindamine nende efektiivsuse, kulude ja kvaliteedi aspektidest. Analüüsi abil tuvastatakse kitsaskohad ja määratletakse, kus AI võib tööd odavamaks, kiiremaks või muul moel efektiivsemaks muuta. Protsesside analüüsiga selgitatakse välja ettevõtte tegelikud digivajadused. Selleks võidakse läbi viia mitut tüüpi teostatavuse uuringuid.
    2a. Tehnilise teostatavuse uuringud (technical feasibility studies) hindavad ettevõttele vajalikke ja olemasolevaid tehnilisi ressursse. Tehniline teostatavus näitab, kas ettevõte on tehniliselt valmis AI-süsteemi juurutama ja kõigi vajalike protsessidega siduma. Tehniline teostatavusuuring hõlmab nii tehniliste ressursside suutlikkust kui ka tehnilise meeskonna võimekust.
    2b. Toimivuse teostatavusuuringud (operational feasibility studies) hindavad kasu, mida ettevõte saab tehisintellekti juurutamisest äriprotsessidesse. See näitab, kas ja mil määral täidab sekkumine (AI installeerimine) ettevõtte tegevusnõudeid ja ootusi. LIsaks võidakse selgitada – milleks AI tehnoloogia praegu võimeline on – mis töötab ja mis mitte; Edukatest kasutusjuhtumitest õppimine vaadeldava ev kontekstis.
    2c. Majanduslikud teostatavusuuringud (economic feasibility) käsitlevad kavandatava tehisintellektisüsteemi rahalist kasu. See hõlmab kulude ja tulude analüüsi, mis teeb kindlaks, kas kulud on tasuvad ja kasu kaalub üles võimaliku kahju.
    2d. Õiguslikud teostatavusuuringud (legal feasibility studies) uurivad kavandatava AI-süsteemi võimalikke vastuolusid juriidiliste nõuetega, nagu andmekaitse- ja muud seadused.
  3. Protsesside disain (process design) on uute või täiustatud protsesside loomine, mis vastavad organisatsiooni eesmärkidele ja vajadustele. See hõlmab protsesside lihtsustamist, automatiseerimist, sh AI lahenduste rakendamist.
    3a. Protsesside täiustamine, sh uute protseduurireeglite, juhendmaterjalide koostamine.
    3b. Tehnoloogia arendustöö – kui vaja uute lahenduste väljatöötamist.
    3c. Tehnoloogia konfigureerimine – aluseks on olemasoleva tehnoloogia rätseplahendused ja turul olevate lahenduste installeerimine/ konfigureerimine ettevõttes.
  4. Protsesside juurutamine (process implementation) So kavandatud ja välja töötatud protsesside rakendamine praktikas. See hõlmab enamasti alljärgnevat.
    4a. Piloteerimine uute tehnoloogiate kasutuselevõtul. Sekkumisuuringu eesmärk on välja selgitada, kas tehisintellekti lahendus töötab reaalsetes tingimustes. Ettevõtted saavad kasutada sekkumisuuringuid uute töömeetodite katsetamiseks enne nende kasutuselevõttu.
    4b. Personali koolitamine.
    4c. Muutuste juhtimine organisatsioonis.
  5. Protsesside mõõtmine (process measurement) on digitaliseeritud/ automatiseeritud protsesside tulemuslikkuse mõõtmine. Teatud juhtudel võimaldab see reaalajas andmete kogumist ja analüüsi, et hinnata parendatud protsesside tõhusust ja teha järeldusi edasisteks täiendusteks.
    5a. Efektiivsusuuring selgitab, kas uus tehisintellekti lahendus avaldab äritegevusele positiivset mõju. Efektiivsusuuringut kasutatakse, et teha kindlaks, kui tõhus on olemasolev (mitte-AI) äriprotsess; AI abil näha, kas olemasoleva toote või teenuse puhul on arenguruumi. Samuti tuvastab see, kus on juurutamisel puudujäägid. Järelduste tegemine edasisteks täiendusteks. Efektiivsusuuring võib adresseerida ka kliente, et selgitada kas nende rahulolu on teatud toodete või teenuste puhul piisavalt kõrge.