26. septembril 2025, esitasin Taltechis loengu “Millised tööd jäävad inimestele pärast AI revolutsiooni“, mis toimus Teadlaste Öö 2025 ürituste raames. Tund möödus kiiresti, sest diskussioon oli elav ja küsimused sisukad. Loengus osales u kolmkümmend inimest, külla tuli ka Taltechi tudengimaskott Juulius.
MIT uuring: kui AI teeb töö ära, muutub ka meie aju
Alustasin hiljutisest MIT uuringust, kus Nataliya Kosmyna ja tema kollegid uurisid, kuidas ChatGPT kasutamine mõjutab ajutegevust. Nad jagasid u poolsada Bostoni piirkonna inimest kolme gruppi: ühed kirjutasidessee ChatGPT abiga, teised Google’iga ja kolmandad ainult oma peaga.
Küsisin publikult, millise grupi tudengid õpivad rohkem. Vastused olid huvitavad – keegi arvas, et ChatGPT kasutajad, sest nad saavad rohkem infot kätte. Tegelikult oli täpselt vastupidi.
ChatGPT grupi ajuaktiivsus oli kõige madalam ja nelja kuu jooksul muutusid nad veelgi passiivsemaks. Sageli piirduti lihtsalt kopeeri-kleebi meetodiga. Omapeast kirjutajatel oli kõige tugevam loovuse ja mäluga seotud ajupiirkondade aktiivsus ning nad olid ka oma tulemustega kõige rahulolematumad.
See meenutas mulle Peep Lepiku sõnu juba kümmekond aastat tagasi: kui näitad tudengile videot, läheb aju vastuvõtu režiimi, aga kui pead lugema, aktiveerub analüütiline mõtlemine.
Agendid vs assistendid – mis vahe on?
Vestlesime ka sellest, kuidas tehisintellekti agendid erinevad assistentidest. Küsisin publikult, mis neile esimesena meelde tuleb sõnast “agent”. Keegi mainis Marju Länikut ja küsimus oli tabav – agent esindab ju kedagi, nagu kontserdikorraldaja Põhja-Tallinnat.
Agendid on autonoomsed – neile antakse ülesanne ja nad lähevad seda iseseisvalt täitma. Assistendid on pigem kitsama fookusega abijõud, nagu praktikandid ülikoolist.
Sesame Miles
Demonstreerisin Sesame Miles audiomudeli võimekust – see on praegu üks maailma arenenumaid hääldialoogi süsteeme. Seejärel palusin OpenAI Playground’is luua Yoda karakteriga assistendi ja vestlesin temaga eesti keeles. Publik oli üllatunud, kuidas süsteem suutis hoida karakterit ja pakkuda sügavamõttelisi vastuseid püsides Star Wars temaatikas.
Mida teha vaba ajaga?
Tõin näite ajakirjanikust, kes avastas, et AI abil läheb sama töö tegemiseks kümme korda vähem aega. Aga see ei tähenda rohkem vaba aega – ülemused avastavad selle peagi ja annavad kümme korda rohkem tööd.
Siin on iga inimese isiklik otsus, mida teha vabanenud ajaga. Täita vabanev aeg uute oskuste omandamisega? Need, kes valivad selle tee, pakuvad sama raha eest oluliselt rohkem väärtust.
Soft skills jäävad võtmetähtsusega
Demonstratsioon Sesame mudeliga lõppes publiku poolt huvitava järeldusega: kommunikatsioon, kriitilise mõtlemine ja probleemide lahendamine on oskused, mida on AI-l raske automatiseerida. AI võib andmeid analüüsida, aga suhteid luua ja navigeerida keerulistes inimestevahelistes olukordades – see jääb meile.
Küsimusi, mõtteid publikult
Kas see tõlgib kõigepealt eesti keelest inglise keelde ja siis tuletab vastuse? Üks huvitavamaid küsimusi oli, kas süsteem tõlgib eesti keele inglise keeleks ja siis tagasi. Vastus on ei – see toimub vektorruumis, kus semantilised tähendused on esitatud sadades dimensioonis. Tõin näite vektorruumist kohapealse kolmemõõtmelise auditooriumi näitel. Eesti ja inglise keele “pliiatsid” asuvad natuke erinevas kohas, aga süsteem saab ikkagi aru mõlema tähendusest.
Kui palju see maksab? – Üks põhjalikumaid küsimusi puudutas häälmudeli API hinnastamist. Vaatasime koos OpenAI kodulehele ja selgitasime välja, et gpt-realtime audiomudel maksab umbes $32 / 1 miljoni sisendsõne kohta, pluss $64 / 1 miljoni väljundsõne kohta. See tähendaks u kuuekümne magistritöö põhiosa (peatükid sissejuhatusest järeldusteni) ettelugemist. Üks äritudengi magistritöö on u 12 tuh sõna ehk 16 tuh sõne. Umbes 1,60 EUR ühe magistritöö ettelugemise kohta, kui see enne sisendisse ette öeldakse. Mitte kallis, aga ärilahenduste puhul tuleb ikka läbi mõelda, kas see tasub ära.
Kuidas AI meid võimendada saab? – Keegi tõi väga hea näite sellest, kuidas kasutab ChatGPT oma loomingulise kirjutamise parandamiseks. Ta kirjutab ise, aga küsib AI-lt ideid ja kriitikat. See on ideaalne näide augmenteerimisest – AI aitab meil paremaks saada, mitte ei asenda meid.
Keegi teadis rääkida loo, kus oli rajatud romantiline suhe ChatGPT Voice’iga – mis viitab kahtlemata tugeva emotsionaalse sideme rajamisele masinaga.
Kokkuvõtteks
Teadlaste Öö loeng kinnitas mulle, et inimesed on teadlikud AI mõjust tööturule, aga samas otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas seda tehnoloogiat enda kasuks pöörata. Küsimused olid sisukad, diskussioon konstruktiivne ja see grupp näitas, et tuleviku töömaastikul tuleb õppida pidevalt.
Aju on muskel. Kui seda ei treeni, siis degradeerub. See kehtib nii õppimise kui ka AI kasutamise kohta. Peame leidma tasakaalu vahendite kasutamise ja oma võimete arendamise vahel.