Tehisintellekti võidukäik on toonud kaasa palju küsimusi: millised töökohad kaovad, millised oskused muutuvad hindamatuks ja kuidas peavad kohanema nii ettevõtted kui ka riik? Neile küsimustele otsiti vastuseid 10.aprillil 2026 TalTechis toimunud põnevas paneeldiskussioonis, kus astusid üles Kadri Männasoo (TalTech), Mari-Klara Stein (TalTech), Tarmo Meresmaa (PwC Estonia) ja Külliki Tafel-Viia (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Toon järgnevalt välja arutelu kõige olulisemad sõnumid.
Kus toimuvad suurimad muutused?
Esimene suur küsimus puudutas seda, millistes valdkondades näeme suurimat AI mõju. Kadri Männasoo tõi esile, et tehisintellekt kiirendab juba niigi käimasolevat automatiseerimise protsessi. Mis veelgi olulisem – AI laiendab automatiseerimise ulatust ka neile ülesannetele, mida varem ei olnud võimalik masinatele delegeerida. Eelkõige astub AI vahele assisteerivatesse rollidesse, toimides n-ö virtuaalse assistendina.
Tarmo Meresmaa rõhutas, et kuigi AI mõjutab lõpuks absoluutselt kõiki sektoreid, on potentsiaal teenusorganisatsioonides eriti suur – seal võib see tootlikkust kiirendada lausa kolm korda.
Külliki Tafel-Viia aga tõi lauale riigi perspektiivi, kus olukord on pisut teine. Riigil on pidev surve hoida kokku ja ootus, et AI aitab seda teha, on väga suur. Samas nentis ta, et praegu on optimism jätkuvalt suurem kui reaalne kasu, mida AI-st tegelikult saadakse, kuna riik on alles õppimise faasis. Eesmärk ei ole niivõrd pelk kokkuhoid, kuivõrd see, et inimesed saaksid teha targemat tööd ja panustada rutiini asemel ajutöösse.
Tuleviku teenuste kolm tasandit: Kas inimene muutub luksuskaubaks?
Paneeli moderaator Mari-Klara Stein pakkus välja intrigeeriva visiooni tuleviku sisuloomest ja teenustest, jagades need kolme tasandisse:
- Ainult inimene (Premium): See on nn verified human only teenus, mille eest makstakse lisaraha, kuna kliendid hindavad inimese loodud unikaalsust ja autentsust (näiteks kunst).
- AI + Inimene (Premium): Parimad tehnoloogilised platvormid koos kogenud spetsialistidega, kes vaatavad AI töö üle ja tagavad kvaliteedi.
- Ainult AI (Baastase): Paljudes valdkondades muutub see standardiks neile, kes ei saa või ei taha premium-teenuse eest maksta.
Tarmo Meresmaa nõustus selle jaotusega ja tõi elulise näite: globaalne iluhiid L’Oréal on otsustanud oma kampaaniates AI-d mitte kasutada. Kuigi see on kulukam ja võtab kauem aega, on nende strateegiline valik jääda ehtsaks, eristudes sellega konkurentidest, kes massiliselt tehisintellekti kasutavad.
Töötaja oskused, mis tagavad konkurentsivõime
Vastupidiselt levinud hirmule, et kõik peavad õppima koodi kirjutama, koorus paneelist välja hoopis teine sõnum.
Kadri Männasoo märkis, et parimad AI kasutajad ei olegi sageli tehniliselt kõige osavamad inimesed. Edu toob hoopis see, kui inimesel on head juhtimis-, organiseerimis- ja planeerimisoskused, sest just nemad oskavad tehnoloogia enda kasuks tööle panna.
Meresmaa toetas seda mõtet: arenduses teeb AI koodikirjutamise etapi väga kiiresti ära, kuid see on vaid väike osa protsessist. Tõeline väärtus peitub arutelus – on vaja inimest, kes mõistab kliendi vajadusi, disainib protsesse ja annab tehnoloogiale kvalitatiivse sisendi.
Tafel-Viia rõhutas aga kriitilise eeldusena andmekirjaoskust. Andmed on igal pool ja nendega puutuvad kokku kõik, mitte ainult analüütikud. Kui andmed on korrastamata, ei ole ka tehisintellektist kasu. Seega on hädavajalik arendada süsteemiloomise võimet ja oskust mõista, mida andmetest üldse kätte tahetakse saada.
Oht: Kas masinad hakkavad õpetama masinaid?
Huvitava ja pisut hirmutava praktilise näite tõi haridusmaailmast Kadri Männasoo. Ta viitas aruteludele teemal, mis juhtub siis, kui tudengid lahendavad ülesandeid tehisintellekti abil ning õppejõud optimeerivad oma aega, lastes AI-l neid töid hinnata. “Tegelikult, mis seal toimub on see, et seal on masinad masinatele suhtluses,” nentis ta, tõstatades olulise küsimuse: kus on selles haridussüsteemis inimese koht? Samas tunnistas Männasoo ka AI praktilist kasu akadeemilises töös, näiteks tohutute andmebaaside läbitöötamisel ja linkide kättesaamisel.
Kus panelistide vaated lahknesid?
Selles oldi ühel meelel:
- AI on võimas assistent, mis laiendab automatiseerimist ja suurendab tootlikkust, eriti teenusmajanduses.
- Tulevikutöös on tehniliste oskuste kõrval elutähtsad hoopis kvalitatiivsed oskused: süsteemne mõtlemine, kliendikesksus, organiseerimine ja andmekirjaoskus.
- Praegused ootused ja optimism AI osas edestavad sageli veel reaalset käegakatsutavat kasu.
Peamine vaatenurkade erisus: Tulevikuteenuste olemus riigi vs erasektori vaates. Kui Mari-Klara Stein ja Tarmo Meresmaa nägid “ainult AI” lahendusi tulevikus pigem odavama baastasemena, siis Külliki Tafel-Viia tõi välja, et riigi jaoks on loogika vastupidine. Riik ei taha, et kodanik peaks temaga pidevalt kokku puutuma. Seega ei ole riigi vaates täisautomaatne lahendus mitte “odav valik”, vaid pigem eesmärk omaette – digiriik peabki töötama märkamatult taustal. Digiriigi kuvandi hoidmisel võib just efektiivne ja inimoosaluseta taustal töötav AI olla see kõige ihaldusväärsem premium-tulemus.
Paneeldiskussioon toimus ürituse ‘Tuleviku töötaja: kuidas AI muudab oskuste nõudlust’ raames, mil toimus ka Tarmo meresmaa avatud loeng ja MKMi projekti ‘Eesti töö tulevik’ tutvustus. Ürituse korraldaja Tarmo Koppel, Taltech.
Viited:
https://taltech.ee/sundmused/tuleviku-tootaja-kuidas-ai-muudab-oskuste-noudlust