10.aprillil 2026 kutsusin Tarmo Meresmaa (PwC Eesti) avatud loenguga Taltechi. Alljärgnevalt ülevaade tähtsamatest järeldustest ja sõnumitest, mis puudutavad nii globaalseid trende, kohalike tippjuhtide ootusi kui ka reaalsete ärimudelite muutumist.
Balti tippjuhtide uuring: suured lootused, kuid reaalne kasu viibib
PwC Balti tippjuhtide uuring annab hea pildi otsustajate meelestatusest – nemad on need, kes suunavad investeeringuid tehnoloogiasse ja kujundavad tööandja ootusi.
- Haipi on palju, tulemust vähe: Ehkki AI on olnud teravdatud tähelepanu all juba mitu aastat ja kõik soovivad seda kasutada, ei tunneta tippjuhid veel reaalset efekti tulude suurenemise või kulude vähenemise näol.
- Juhtide ohutunne on madal: Huvitava paradoksina usub seeniorne ja konservatiivsem tippjuhtkond (ligikaudu 70%), et tehnoloogia nende endi tööhõivet ei mõjuta. Küll aga nähakse, et tehisintellekt vähendab töökohti nooremate ja alustavate spetsialistide seas ning pakub optimeerimisvõimalusi keskastmejuhtide tasandil.
- Eesti eripära – nutikus massi asemel: Erinevalt Lätist ja Leedust, kus nähakse kasvuvõimalust töötajate arvu suurendamises, otsivad Eesti tööandjad väärtust tehnoloogia rakendamise ja nutikamate lahenduste kaudu, mitte tingimata töötajate massilisel värbamisel.
Töötajate ootused ja hirmud
Vaadates töötajate perspektiivi (toetudes uuringule, kus osales ligi 50 000 inimest globaalselt), on meeleolu pigem positiivne.
- Optimism kaalub hirmud üles: 41% vastajatest on uute AI töövahendite üle põnevil ja loodavad nende kaudu edu saavutada.
- Kultuur ja motivatsioon on võtmetähtsusega: Tehnoloogiast pole kasu, kui töötajal puudub motivatsioon ja eesmärk. Innovatsioon juurdub vaid seal, kus eksisteerib usaldus töötaja ja juhtkonna vahel ning kus soodustatakse pidevat oskuste arendamist.
Kas AI võtab meie töö?
PwC globaalne “AI töökohtade baromeeter”, mis analüüsis miljardit töökuulutust, tõi esile väga selged sõnumid:
- Töökohad ei kao, vaid muutuvad: AI tulekuga töökohtade arv ei vähene, isegi palgad kipuvad kasvama. Küll aga muutub pidevalt nõudlus erinevate oskuste järele.
- Valgekraede tootlikkuse hüpe: Sektorites, mis on tehisintellektile avatumad (advokaadid, konsultandid, audiitorid jne), võib AI suurendada produktiivsust lausa viis korda.
- Lihtsate oskustega saab alustada: Ei ole tingimata vaja tehnilisi IT või programmeerimise oskusi (nagu Python või SQL). Piisab sellest, kui õppida lihtsamaid käsklusi (prompte) disainima ja seeläbi oma igapäevatööd agentide abil toetama.
- Kogemus maksab: Noorte eelis on kiirus uute vahendite kasutuselevõtul, kuid sageli jääb neil puudu kogemusest töötulemuste valideerimisel. Kogenud spetsialistide tugevus seisneb võimes siduda AI genereeritud info oma pikaajalise teadmiste pagasiga.
Kuidas muutuvad ärimudelid? (PwC näide)
Meresmaa illustreeris ärimudelite muutust PwC enda näitel. Konsultatsioonivaldkond, mis on traditsiooniliselt toetunud projektipõhisele lähenemisele, on liikumas platvormipõhise mudeli suunas.
- Kliendid iseteeninduses: Kliendid saavad sisse logida turvalisse süsteemi, kus on olemas ettevõtte metoodikad ja teadmistebaas. AI abil saavad nad ise suure osa eeltööst (näiteks probleemi defineerimise ja esmase analüüsi) ära teha.
- Inimene jääb asendamatuks: Hoolimata AI võimekusest ei kao inimene protsessist. Kogenud eksperdid valideerivad lõpptulemuse ja annavad kliendile vajaliku kindlustunde. Eesmärk on teha tööd kliendi jaoks kiiremini ja soodsamalt, raiskamata kallist inimaega rutiinsele kontrollile.
- Turvalisus ja “ChatPwC”: Töötajate efektiivsuse tõstmiseks kasutab PwC oma sisemist platvormi (ChatPwC), mis koondab erinevaid keelemudeleid (OpenAI, Anthropic jne) turvalises keskkonnas. Seejuures on andmekaitse rangelt reguleeritud – kliendi andmeid töödeldakse AI abil vaid siis, kui selleks on olemas selge kokkulepe ning kogu andmeliiklus toimub kinnistes, auditeeritud ja turvalistes serverites (mitte avalikus internetis).
Tarmo Meresmaa sõnum on selge: AI kasutuselevõtuga seotud lootused on hetkel suuremad kui hirmud. Eesti väiksust arvestades pole meil muud valikut, kui olla nutikamad ja kohanemisvõimelisemad. Tehisintellekti tööriistu ei tasu karta, vaid neid tuleb aktiivselt oma tööprotsessidesse integreerida, rääkida nendest kogemustest tööintervjuudel ning säilitada alati kriitiline meel tulemuste valideerimisel. Tuleviku töökoht ei kao, see lihtsalt eeldab uutmoodi, intelligentsemat lähenemist.
Avatud loeng toimus ürituse ‘Tuleviku töötaja: kuidas AI muudab oskuste nõudlust’ raames, mil toimus ka Paneeldiskussioon ja MKMi projekti ‘Eesti töö tulevik’ tutvustus. Ürituse korraldaja Tarmo Koppel, Taltech.
Viited:
https://taltech.ee/sundmused/tuleviku-tootaja-kuidas-ai-muudab-oskuste-noudlust