20. november 2025, Jaan Poska maja
Osalesin täna Jaan Poska majas toimunud Tallinna linna ja ülikoolide ühisseminaril, mis keskendus tehisintellekti (TI) rollile hariduses, linnaruumis ja ettevõtluses. Linnale oli märgiline arutleda tulevikutehnoloogiate üle nii linnavalitsemises kui ka haridustöös.
Seminar tõi kokku AI inimesed TalTechist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, EKA-st ja EBS-ist. Päeva läbivaks teemaks kujunes tasakaalu leidmine: kuidas võtta AI-st maksimum, kaotamata seejuures inimlikku kriitilist mõtlemist ja õppimisvõimet.
Siin on peamised nopped ja mõtted tänasest päevast.
1. TalTech kui tuleviku ülikool
TalTechi esinejad kuvasid pildi ülikoolist, kus AI on integreeritud igasse sammu.
- Ago Luberg tutvustas muljetavaldavat arendust – tsentraalset chatbot‘i (baseerub GPT-5 mudelil), mis on integreeritud nii Moodle’isse kui ka Discordi. See ei ole lihtsalt vastuste andja, vaid abiline. Tulevikus, kui tudeng pole tööd tähtaegselt esitanud, uurib AI proaktiivselt, kas on abi vaja. Juba praegu aitab see kontrollida koodi ja kaardistada õppekava pädevusi, liikudes personaalsete õpperadade suunas.
- Janika Leoste rõhutas ChatGPT-d kui õppejõu ja tudengi ühistööriista ning generatiivse potentsiaali õppetöös.
- Kris-Robin Sirge (FinEst Targa Linna Tippkeskus) tutvustas põnevat projekti “LinnaSulps” (UrbanDip). See on suplusrandade vee kvaliteedi automaatne monitooring. Kui tuvastatakse reostus, suudetakse geenitehnoloogia abil määrata, kas mikroob pärineb inimeselt, loomalt või linnult – suurepärane näide teaduse rakendamisest linnaruumis.
Tarmo Koppel andis oma ettekandes ülevaate generatiivse tehisintellekti rakendatavusest ärilahendustes, tuginedes omapoolt juhendatud magistritöödele. Need uuringud katsid mitmekesiseid valdkondi alates turundusest ja logistikast kuni personalijuhtimiseni, pakkudes praktilist sissevaadet AI võimekusse. Turunduses selgus Henri Valgu tööst, et tehisaru koostatud reklaamkirjad toimisid inimeste kirjutatutega võrdväärselt või isegi paremini, olles saajale sageli eristamatud. Ürituste korralduses suutis Rakell Pärnamäe loodud mudel edukalt prognoosida piletikontrolli ressursivajadust, vältides olukordi, kus terminale oleks liiga vähe. Keerukam pilt avanes logistikas ja personalitöös. Helen Haaristo uurimus hulgimüügi tellimustest näitas, et kuigi parim mudel (DeepSeek R1) oli võimekas, jäi selle täpsus siiski alla inimeksperdile, mis viitab vajadusele hoida inimene otsustusahelas (human-in-the-loop). Värbamises (Heleriin Adelbert ja Anne-Mari Dobrjanski) tõestati, et AI on suurepärane CV-de esmases sõelumises ja kandidaatide reastamises objektiivsete kriteeriumide alusel. Samas kipub tehisaru ülehindama pehmeid oskusi ega sobi veel iseseisvalt tööintervjuude läbiviimiseks. Kokkuvõtvana toodi välja, et AI on tõhus tööriist rutiinsete ülesannete ja esmase analüüsi jaoks, kuid lõpliku kvaliteedi tagamiseks on inimeksperdi sekkumine endiselt hädavajalik.
2. Tudengi vaade
Üksjagu ettekandeid puudutas seda, kuidas tudengid tegelikult AI-d kasutavad.
- Piret Luik (TÜ) tõi välja tabava jaotuse arvutiteaduse tudengitest: on neid, kes tahavad “õnge” (tööriista tundma õppida), neid, kes tahavad “kala” (valmislahendust), ja neid, kes kardavad üldse inimese abi küsida.
- Anne Uukkivi (Tallinna Tehnikakõrgkool) jagas statistikat, mille kohaselt kasutab 55% tudengitest igapäevaselt AI-d. Peamiselt on need tekstigeneraatorid (ümbersõnastamiseks), pildigeneraatoreid kasutatakse ~5x vähem. Uukkivi tõi välja tudengite sisekonflikti – ühelt poolt tuntakse “spikerdamise süütunnet”, teisalt tajutakse ebavõrdsust nendega, kes tööriistu ei kasuta. Õppejõududele on see samuti väljakutse: kuidas tagada, et teema omandatakse, mitte ei genereerita?
3. Tallinna Ülikoolis AI keeletehnoloogia ja õpianalüütika
TLÜ AI fookus oli tugevalt suunatud eesti keelele ja personaalsele õppele üldhariduskoolides.
- Kais Allkivi tutvustas vabavaralist mudelit ELLE (elle.tlu.ee), mis põhineb Llama 3-l ja on peenhäälestatud eesti tekstidega. AI suudab hinnata keeleoskust (A2-C1) üle 90% täpsusega. Tulevikusuunana nähakse AI kasutamist isegi 9. ja 12. klassi eksamikirjandite hindamisel, kus automaathinnangud on osutunud stabiilsemaks kui inimhindajate omad.
- Kai Pata ja Prof Kairit Tammets tuletasid meelde pedagoogilist reaalsust. Ekraanilt lugemine on aeglasem ja passiivne digikeskkond pole tõhus. Digivahendid (nagu klotsidest ehitamine) töötavad kõige paremini teooria läbiproovimiseks, mitte asendamiseks. Oluline on mitte koormata inimese sensoorsust üle.
- Peeter Normak rääkis magistrantide kaasamisest reaalsete asutuste probleemide lahendamisse, pakkudes välja digistrateegiaid.
Loovus ja ettevõtlus (EKA ja EBS)
- Kersten Kõrge (EKA) näitas, kuidas AI ei ole vaid koodikirjutajatele. Seda kasutatakse jalatsite ja käekottide disainis, aga ka sotsiaalsetes projektides – näiteks JUTA (juturobot eakate vajaduste kaardistamiseks) ja Coreboks (arsti epikriisi tõlkimine patsiendile arusaadavasse keelde).
- Tarmo Kroos (EBS) kinnitas ülikooli eesmärki muutuda ettevõtlikuks ülikooliks, luues uusi kiirendeid ja laiendades füüsilist õpikeskkonda uue ehituse näol.
Kokkuvõtteks
Tallinna digiseminar 2025 näitas selgelt, et oleme jõudnud faasi, kus me ei räägi enam sellest, kas AI-d kasutada, vaid kuidas seda teha targalt. AI on võimas abiline (nagu TalTechi GPT-5-põhine chatbot või TLÜ keelekorrektor), kuid õppimine ise peab jääma inimesekeskseks protsessiks, kus on ruumi järelemõtlemiseks ja süvenemiseks.